Rootsis kannatab allergiliste vaevuste käes 40 % lastest. Põhja-Rootsis
Kirunas on neid eriti palju - kuni 46 %. Juba 1994. aastal esines allergiat
35 %-l Rootsi elanikkonnast (18-aastastest 84-aastasteni). Umbes 6-7 %
inimesi kannatab astma all, mis põhjustab igal aastal 1200 surmajuhtumit.
Isegi liikusõnnetused nõuavad kaks korda vähem ohvreid. Astma levik kolmekordistus
ajavahemikus 1975-90. Aastal 1991 kannatas selle häda käes 5 % rootslastest.
Astmaatikute arv suureneb järjest. "Aftonbladet" teatas 6. aprillil 1994,
et igal aastal sünnib Rootsis 20 last, kellel on senitundmata haigused.
Põhjuseks pole sugugi moodsa ümbruse liigne steriilsus, nagu ametlikes
teooriais pidevalt toonitatakse , vaid väär toitumine, toiduainete kvaliteedi
tunduv langus ning vaktsineerimine. Rootsi lastearst Margaretha Hellsten
peab allergilisi nähtusi tänapäeva inimeste füüsilise degenereerumise
iseloomulikeks sümptoomideks. Muide, allergia all kannatab ka USA president
William Clinton.
Allergiat peetakse meie aja epideemaks. Anglosaksi riikides on see kuni
20 korda tavalisem kui Hiinas, Aafrikas ja Ida-Euroopas, kus järgitakse
seniseid toitumistavasid. Kuveidis oli allergia enne 1950. aastat väga
haruldane nähtus. Nüüd aga levib see kõikjal, kui uskuda rahvusvahelisi
uurimisandmeid. Ja ometi on allergia arstiteadusele ikka veel mõistatus.
Ajakirjanduses ilmub järjest sagedamini teateid, et allergiaravimid on
esile kutsunud surmajuhtumeid Rootsis ja teistes riikides. Rootsi Ravimiamet
käskis 1997. aasta suvel apteekidest kõrvadada 10 068 rohupudelikest.
"Svenska Dagbladet" andis 30. septembril 1996 teada, et iga neljas kaheksanda
klassi õpilane Göteborgis jätab hommikueine söömata. Rohkem kui pooled
ei söö koolis lõunat. Samas nenditi, et 15 % kaheksanda klassi tüdrukutest
suitsetab. Poisse on selle pahe küüsis poole vähem. Üheksandas klassis
suitsetab juba 30 % tüdrukutest. Koolilõunat sööb iga päev koolis lõunat
vaid üks kolmest teismelisest tütarlapsest ja kaks poissi kolmest, nagu
märgib ajakirjandus. Tavaliselt täidetakse kõhtu küpsiste ja saiadega,
mis ei kuulu tervislike toitude hulka. Maiustusi näksivad kõik õpilased
iga päev. Nad saavad neist küll energiat, aga puudu jääb mineraalaineid.
On päevi, mil rootsi koolinoored ei söö üldse köögivilju. 1992. aasta
15. detsembri "Dagens Nyheteris" kirjutati, et 1990. aastate lapsed on
väärtoitumise ohvrid.
Keegi iiri tütarlaps haigestus skorbuuti, sest ta oli mitu aastat järjest
toitunud vaid hamburgeritest ja joonud kokakoolat.
"Dagens Nyheter" avaldas 29. märtsil 1995 kirjutise inglise noorsoo tervisliku
seisundi kohta. Juba tollal ei kõlvanud 43 % noormeestest sõjaväkke. 18
% olid liialt täidlased ja 25 % kannatas allergiliste vaevuste käes. Pole
ime, et ka psüühika jättis soovida. Need noormehed lootsid sõjaväeteenistusega
siiski toime tulla. Teiste tervis oli veel hullem. Paljud noored ei teadnud,
kui pikk on Inglise miil. Veel vähem oli neid, kes suutsid selle vahemaa
joostes läbida. Väljasõelumise tõttu jäi Briti palgaarmeesse 1994. aastal
värbamata 1900 sõdurit. Olulise põhjusena mainiti rämpstoidu (kartulikrõpsud,
friikartulid, pitsa) levikut noorte hulgas. Liiati istutakse tihti teleri
ees. Sõjaväe juhtkonnale tegi muret, et üha rohkem nekruteid ei pea treeninguil
vastu ja on sunnitud lepingu lõpetama. Tehtud on järeleandmisi. Näiteks
tohib raskete sõdurisaabaste asemel nüüd kanda jooksukingi, sest noormeeste
jalad on õrnaks muutunud. Sama pilti võib näha naiste värbamisel armeesse.
Enamik ei sobi sõdureiks, sest nad on liialt nõdrad kehalt ja viletsad
jõult. "Postimees" teatas 8. juulil 1995, et arstid praagivad Eestis tervisliku
seisundi tõttu välja ligi pooled kutsealustest. Ametlikel andmeil vabastati
1995. aastal tegevteenistusest 47,1 % kutsealustest (10,7 % psüühiliste
häirete tõttu). 11 % suunati ravile.
"Dagens Nyheter" teatas 4. detsembril 1992, et üha rohkem rootsi noori
ei suuda maha kõndida viit kilomeetrit. Nii rootsi kui eesti õpilastel
esineb sagedamini psüühilisi probleeme. Ainuüksi Stockholmi koolides oli
1994. aastal 14 000 õpilast nendega kimpus. Ajavahemikus 1992-1997 suurenes
püühiliste häiretega laste ja noorte hulk 67 % võrra. Ka eesti noortel
meestel on närvidega probleeme. Sellel põhjusel vabastasid arstlikud komisjonid
1996. aastal Eestis kümnendiku kutsealustest. Depressiivsed häired kiusavad
Eestis 5-11% inimestest. Naistel esineb masendust kaks-kolm korda sagedamini
kui meestel. USA-s kannatab 97 % inimestest alatoitluse all, sest rahuldutakse
peamiselt alaväärtuslike kõhutäitega, mida nimetatakse ka kiirtoiduks.
Ameerika anekdoodis pärib üks tegelane teiselt: "Mida tähendab kiirtoit?"
- "Viib kiiremini hauda." Kummatigi elab ametlikel andmeil 20 % Ameerika
lastest, enamik valged, lausa vaesuses. Venemaalgi halveneb majanduskriisi
tõttu rahva tervis. 9. novembril 1992 teatas Rootsi TV uudistesaade "Aktuellt",
et Põhja-Venemaal Arhangelskis võib kõigest kaht protsenti lastest terveks
pidada. Venelaste keskmine iga on seal langenud 57,7 eluaastani.
"Svenska Dagbladetis" mööndi 20. mail 1992 ametlikele andmeile tuginedes,
et maailma rahvastik muutub üha haigemaks, sagenevad vähijuhtumid, veresoonte
haigused ja malaaria. Hiinas on hakatud malaaria vastu kasutama kahe tuhande
aasta vanust preparaati quinghaod (Artemisia annua).
'1996. aasta 8. märtsi "Eesti Ekspressis" nentis Toiduameti peadirektor
Kaja Kuivjõgi, et kolmandik Eesti lapsi toitub ühekülgselt. Nad on kehaliselt
nõrgad ja vaimselt nõdrad. Kõige kehvemini söövad lapserohked ja noored
pered. "Rahva Hääl" sedastas juba 25. mail 1991 ühe oma artikli pealkirjas,
et "Eesti laps ei ole terve". Artikli väitel olid 70 protsenti vastsündinuist
haiged. Üheaastaste hulgas oli haigeid juba 94-96 %. Narva kandis sündis
terveid lapsi vaid 4 %. Noorte naiste tervis oli juba tollal halb ning
nende lapsedki polnud terved. Professor Raiot Silla väitel oli Eesti tollal
südame- ja veresoontehaigustega esimeste hulgas maailmas. Möödaminnes
mainis ta üheks põhjuseks ebatervislikku eluviisi.